Baklažaan "Green Knight" F1

* Baklažaane on parem kasvatada kasvuhoones teistest kultuuridest eraldi, äärmisel juhul koos tomatitega.
Koos kurkidega ei tohiks neid üldse kasvatada, kuna neil on erinevad nõuded õhuniiskusele.
Koos kõrgekasvuliste tomatitega kasvatades tuleb baklažaanid istutada päikese poole, muidu varjavad tomatid neid – siis pole head saaki loota.
Pidage meeles, et müügil on baklažaanisorte kääbuskasvulistest väga kõrgeteni. Seetõttu peate istikuid kasvuhoonesse istutades hästi ette kujutama, kui kõrgeks taimed kasvavad.
Erinevalt tomatitest ei talu baklažaan istutamisel t&ugevat süvendamist. Istutusaugu sügavus peaks olema vaid 1-2 cm suurem kui istikupoti kõrgus. Sooja veega kastetud auku asetatakse istik, seejärel kaetakse mullaga nii, et mullapind oleks mullapallist 1-2 cm kõrgemal.
Pärast istutamist tuleb taimi 2-3 päeva jooksul varjutada ja kindlasti tagada regulaarne kastmine, kuna baklažaanid taluvad halvasti igasugust ümberistutamist (nende nõrk juurestik asub mulla pealmises kihis ega suuda varustada niiskusega võimsat lehestikku). Kasulik on sel ajal kasta neid ka musta pärmi lahusega (1 klaas lahust taime kohta).
Baklažaani lehed ja võrsed on väga õrnad ja rabedad, need murduvad kergesti. Seetõttu on keskmise ja kõrge kasvuga taimed parem kohe pärast istutamist siduda kindla toe külge.
Paljud aednikud panevad iga taime juurde vaiad. Kuid palju lihtsam on siduda neid mitte vaiade, vaid spaleeri külge nagu tomateid, või veelgi lihtsam: ridade kohale tõmmatud traadi külge.
Pärast istutamist juurduvad baklažaanid tavaliselt 10-12 päeva jooksul. Sel ajal on vaja mulda kergelt kobestada, kuhjates mulda vähehaaval taimede ümber, ja kasta mõõdukalt. Kasta on parem hommikul +28+30°C veega.
Edasine hooldus taandub taimede kujundamisele, kastmisele, väetamisele ning kahjurite ja haiguste tõrjele.
Taimede kujundamine.
Kompaktse, hästi arenenud külgvõrsetega põõsa moodustamiseks eemaldatakse tavaliselt peavarre tipp, kui see on saavutanud kõrguse 25-30 cm. Pärast seda hakkab taim harunema.
Taimele jäetakse tavaliselt kaks haru, millel moodustub kogu saak, ülejäänud eemaldatakse. Kui võrsed hakkavad harunema, tuleb igal harunemisel valida tugev võrse ja jätta see peamiseks. Teine, nõrgem võrse tuleb näpistada pärast teist lehte munasarja kohal, jättes võrsele vaid ühe vilja. Nii tuleb toimida edasi kõigi järgnevate harunemistega.
Väga kuuma ja kuiva ilmaga võib viljatud alumised võrsed jätta eemaldamata, kuna need kaitsevad mulda kuivamise eest.
Lisaks tuleb iga 3-5 päeva tagant eemaldada kõik viljatud võrsed, lehed ja külgvõrsed, õied ja munasarjad, mis kasvavad peavarre harunemiskohast allpool.
Baklažaanide valmimise kiirendamiseks näpistatakse 3-4 nädalat enne vegetatsiooni lõppu võrsete tipud, peatades nende kasvu.
Ja veel üks nõuanne: baklažaanidega kasvuhoonet tuleb regulaarselt tuulutada, kuna õhuniiskus üle 65-70% on lubamatu.
Kastmine ja väetamine.
Baklažaan on mullaniiskuse suhtes väga nõudlik. Niiskuse puudumine võib põhjustada varte puitumist, õite ja viljaalgete varisemist. Külma veega kastes taimede kasv peatub.
Seetõttu kastetakse baklažaane enne õitsemist kord nädalas sooja veega (+25+30°C) vihmutades, kuuma ilmaga 2 korda nädalas. Õitsemise ja viljumise ajal tuleb kasta vähemalt 2 korda nädalas (ainult juure alla!).
Kaasaegsed sordid vajavad sagedast väetamist. Esimene väetamine 15-20 päeva pärast istutamist (mullein või linnusõnnik + nitrofoska). Teine väetamine viljade moodustumise alguses (fosfor ja kaalium on olulised).
Saagikoristus algab 30-35 päeva pärast õitsemist tehnilise küpsuse faasis. Viljad lõigatakse kääridega. Üleküpsenud viljad on pruunid, matid ja maitsetud.
Baklažaanide täielikul valmimisel (seemnete valmimisel) tõuseb neis järsult mürgise solaniini sisaldus. Mürgistuse korral võivad tekkida iiveldus, oksendamine jne. Esmaabi: piim, munavalge.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "BAKLAŽAANIDE KASVATAMINE EESTIS ON KERGE JA LIHTNE".